2005 kaitsetud lapsed joel seinfielt (arutelu üldiste pedofiilide osas)

"Näiteks on Eestis ajakirjandus lahanud laulja Joel Steinfeldti suhteid alaealiste poistega. Ja välisajakirjandus on küsinud, mida tegi väikeste mehehakatistega teine laulja, Michael Jackson. Ja mida arvata õpetajannadest teisel pool ookeani, kel olid endast kaks korda nooremate õpilastega pehmelt väljendades liiga lähedased suhted?
Need on karmid küsimused, millest Jantsoni õpilaste kõige söakamadki etteasted välisdiplomaatide silme all tahes parameetrite poolest kaugele maha jäävad."

 "Laulja Joel Steinfeldt käis ligi aasta kohut ajakirjaga Kroonika, kus laulja Arnold Oksmaa rääkis Steinfeldti väidetavatest seksuaalsuhetest mitme alaealise poisiga. Asi lõppes poolte kokkuleppega, kuid mitte süüdimõistva kohtuotsusega."

--

Kaitsetud lapsed

Priit Pullerits

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

JAGA ARTIKLIT

3. detsember 2005 0:01

Diplomaatide peol oma esinemisega üldsuses furoori tekitanud tantsutrupp tõstatas pahaaimamatult küsimuse: kust algab alaealiste väärkohtlemine?

Enne seda, kui misside koolitaja Tiina Jantson korraldas kahe nädala eest oma noorte õpilastega paljude arvates kahtlase, et mitte öelda erootilise alatooniga tantsuetenduse, mis väidetavalt manipuleeris laste seksuaalsusega, oli juhtunud nii mõndagi.
Näiteks on Eestis ajakirjandus lahanud laulja Joel Steinfeldti suhteid alaealiste poistega. Ja välisajakirjandus on küsinud, mida tegi väikeste mehehakatistega teine laulja, Michael Jackson. Ja mida arvata õpetajannadest teisel pool ookeani, kel olid endast kaks korda nooremate õpilastega pehmelt väljendades liiga lähedased suhted?
Need on karmid küsimused, millest Jantsoni õpilaste kõige söakamadki etteasted välisdiplomaatide silme all tahes parameetrite poolest kaugele maha jäävad.
Sellegipoolest kergitavad Jantsoni tantsulaste ümber puhkenud kired küsimuse, kust jookseb piir, mida ületades muutub alaealiste lävimine täiskasvanutega nende väärkohtlemiseks. Selge piiri tõmbamine on eriti oluline selleks, et Eestiga ei juhtuks ühel halval päeval sama mis Ameerikaga, kus mõned akadeemilised isikud on asunud õigustama koguni täiskasvanute ja laste vahelisi seksuaalsuhteid.
Vaieldav juhtum
Lapse väärkohtlemine algab hetkest, mil eesmärk pole enam lapse heaolu, vaid täiskasvanule mõnu ja seksuaalse erutuse tekitamine, märgivad Tallinna laste tugikeskuses tegutsevad psühholoogid Tiiu Meres ja Anni Vaher kui ühest suust.
Kust läheb aga lapse heaolu üle täiskasvanu mõnuks, pole kuigi lihtne paika panna. Meres mäletab aastatetagust juhtumit, mis muutis kõik asjamehed nõutuks. Nimelt pakkus üksik mees mitmele rasketest oludest pärit lapsele peavarju ning aitas neil isegi õppida. Ainus, mida ta vastutasuks tahtis: et saaks lapsi vannis pesta. Kusjuures iseenesest pole ju tänavalapsele paha, kui keegi ta puhtaks küürib.
Nii jäigi juriidiliselt vettpidav tõestusmaterjal mehe liistule võtmiseks leidmata.
Viimaks kasvasid lapsed suureks ja läksid oma teed.
Samuti pole alati selge, kust ja millest algab seksuaalne erutus. Islamimaades võib mehi täkku täis ajada pelgalt juuksekihara nägemine, samas kui vabameelsete lääneriikide isaseid ajavad teinekord haigutama koguni lesbishow’d.
Kuna juriidiliste piiride vedamine on tihtipeale vaieldav ja keerukas, peabki Meres oluliseks, et ühiskond jõuaks isekeskis kokkuleppele, millised on lastega lävimisel ja nende kohtlemisel aktsepteeritavad normid. Seetõttu on Jantsoni tantsulastega seoses puhkenud laialdane arutelu igati teretulnud – kuid loomulikult seni, kuni rünnaku alla ei lange tantsulapsed ise.
Ahistamise tont
Paraku, möönab Meres, on ühiskondliku kokkuleppe saavutamine keeruline, sest Eestis põrkuvad mitmed kultuurid ja maailmavaated. Need tikuvad välistama ühtset arusaama, mis on lubatav ja mis mitte.
Kas jõuluvana võib lapsi sülle võtta või kaasneb sellega kahtlus väärkohtlemises, nagu mõnes arenenud riigis? Võib. Ei kaasne. Kas kehalise kasvatuse tunnis võib õpetaja lastega igasuguseid «trikke» teha? See on juba küsitav.
«Ma võin arutada oma tütrega, mida teha, aga teistele ei julge enam alati nõu anda,» tunnistab Meres.

Ameerika, mis peab arvestama veelgi suurema kultuuride ja maailmavaadete segunemise ehk multikultuursusega, on seetõttu ajanud kõiksugused normid niivõrd rangeks, et kaine mõistusega kõrvalseisjaile näivad need juba paranoiana.
Anne Seksi-eris kirjutab eestlanna Epp Petrone, kuidas ta ameeriklannast meheema manitses: «Sa pead selle pissipotiga pildi kohe internetist maha võtma, seda võidakse kasutada lastepornos! CNNis just räägiti sellest!»
Pikka aega ookeani taga elanud Petrone on täheldanud, et ameeriklased näevad lasteahistamise tonti igal pool. Talle ei meenu ühtegi alasti beebit mõnest trüki- või telereklaamist, kõigil on alati siivsalt püksikud ja enamasti ka särgikesed üll. Suvel rannas kohatud tüdrukutel, ka päris pisikestel, on seljas trikood või lausa rinnahoidjad, kirjutab ta.
«Meie oleme sellest veel väga kaugel,» nendib psühholoog Anni Vaher. «Loodan, et me inimestel jätkub tervet mõistust, nii et kui mõni näeb lapse kallistamist, ei helista ta politseisse ega väida, et nägi lapse väärkohtlemist.» Sest sel juhul, lisab Vaher, jäävad lapsed peagi ilma millestki väga tähtsast: vanemate hellusest ja armastusest.
Ometi tegutseb Eestis rahvusvahelise seltskonnaga õpiasutus, kus pedagoogidel on keelatud lapsi puudutada, sealhulgas näiteks kemmergus jõnglastel pükse üles aidata.
Hulluse hoiatus
Kas Jantsoni kasvandike napis rõivastuses etteaste diplomaatidele, kus osa esinejatest endalt riideid vähemaks heitis ning poiss tüdruku jalge ees lamas, sisaldab midagi sellist, mida kaine mõistus võiks pidada laste väärkohtlemiseks?
Lastekaitse Liidu projektijuht Anniki Tikerpuu väidab, et etendus, kus on näha alaealiste paljastatud ihu, ei sobi etiketi ja hea maitse tavadest lähtudes täiskasvanute auditooriumile.
Mööndes, et ladina-ameerika tantsud on temperamentsemad kui enamik teisi tantse, võivad need tema sõnul mõjuda seksuaalselt väljakutsuvana siis, kui lisada erootilisi aspekte. Näiteks tumedad läikivad saapad ja tripid, nagu võis näha saates «Kahvel» demonstreeritud videolõigul, kuuluvad sageli erootikaajakirjade stammrepertuaari.
Samas hoiatab Tikerpuu: «Ei tasu hulluks minna, et hakkame napis riietuses tantsimist ära keelama.»
Mis siis ikkagi teha?
Igal juhul ei tohi lootma jääda ainult lastele – et seni, kuni neilt ei kostu protesti- ega vastuväiteid, oleks kõik justkui korras. Ei ole, lausub Vaher, sest lastel puudub sageli kriitikameel, mida ja miks nad teevad – eriti puberteedieas, mil enamik tahab kogu hingest end täiskasvanuna tunda.
Enamgi veel, täpsustab Meres: näiteks erootiliste tantsudega omandavad väiksed tüdrukud paratamatult midagi sellist, mis ei pruugi neile kasuks tulla.
Täpsemini – õppides automaatselt flirtima, võivad nad seda pahaaimamatult kasutada nii, nagu pole neile kohane. Seda tõestavad naised, kes lasevad mehe silmapiirile ilmudes iseeneslikult käiku flirtimispagasi, mis mõjub kõrvalseisjaile enamasti naeruväärselt.
Lõhutud piirid
Seega, väidab Vaher, on täiskasvanute ülesanne lastele öelda ja selgitada, kui miski tundub poiste ja tüdrukute eale ja arengule mittekohane. «Lapsevanemad võiks rohkem huvituda, mida nende lapsed teevad,» lisab Tikerpuu.
Ja lõppeks – kuigi viimastel kümnenditel on käinud tormiline vanade tabude lõhkumine ja igasuguste lubatavuste piiride nihutamine, tuleb Arterit konsulteerinud asjatundjate kinnitusel jõuda keskmise inimese tervet mõistust, Eesti kultuuritausta ja ÜRO lastekaitse konventsiooni arvestades üksmeelele, millised teod ja käitumine on laste puhul aktsepteeritavad ja millisest piirist algab väärkohtlemine.
Kolm asja jäävad seejuures päevselgeks. Esiteks: välismaailmast, näiteks Ameerikast ei tasu siinkohal malli võtta, sest sealseid norme hakkaks enamik kaine mõistuse seisukohast torpedeerima. Teiseks: kõik, mis võib lastega seotuna ahvatleda erootilisele tegevusele, on jätkuvalt tabu. Ja kolmandaks: piiril balansseerida ei tasu, sest üksainus libastumine sellest üle võib lastele tekitada korvamatu trauma.
See, et kuulsatel maalidel on lapsed neitsi Maarja süles ihualasti, ei kõla siin veenva vastuargumendina.
Karme juhtumeid
Laulja Joel Steinfeldt käis ligi aasta kohut ajakirjaga Kroonika, kus laulja Arnold Oksmaa rääkis Steinfeldti väidetavatest seksuaalsuhetest mitme alaealise poisiga. Asi lõppes poolte kokkuleppega, kuid mitte süüdimõistva kohtuotsusega.
Laulja Michael Jackson pääses suvel kohtus puhta nahaga kümnepunktilisest süüdistusest, mis käsitles tema kahtlaselt lähedasi suhteid alaealiste poistega, kes ööbisid tema rantšos Neverlandis.
Teisel pool ookeani mõistis kohus hiljuti süüdi 25-aastase õpetajanna, kel tunamullu tekkisid intiimsuhted 14-aastase poisiga. Kümnendi eest toimus sealmail teine samalaadne lugu, ainult siis oli pedagoog veel kümme aastat vanem.